Eesti Turvaettevõtete Liit viis läbi juba 15. korda küsitluse eelmise aasta turvaturu näitajate kohta. Turu-uuringus osales 28 turvavaldkonnas teenuseid ja tooteid müüvat ettevõtet, kelle teenusemahud moodustasid hinnanguliselt 87 protsenti turukäibest. Küsitluse peamine väärtus seisneb üldiste trendide väljatoomises, mis võimaldab ettevõtetel hinnata oma positsiooni turul ja turu peamiseid arenguid.

Andmete esitamine on alati olnud vabatahtlik ja kuigi küsitluse andmed kajastavad suuremate turul osalejate majandusandmeid, ei kata see siiski kõiki valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid, mistõttu on kogu turu mahu ja mõnede teenuste lõikes turumahu hindamiseks pikaajalisel andmete analüüsi praktikal põhinev ligikaudne hindamismeetod.

Turvaturu kogumaht 2010.aastal oli ligikaudu 112 milj eurot (1,75 mlrd krooni), millest ligikaudu 54 milj eurot (845 milj krooni) moodustas valveteenuste käive ning 30 milj eurot (463 milj krooni) turvatehnika paigaldus ja hooldus. Võrdluses 2009 aastaga on turvateenuste ja toodete kogumaht vähenenud 6,3 %, valveteenuste käibe langus oli koguni 13%. Tuleb tõdeda, et turvaturu kogumahus oleme 2004.aasta eelsel tasemel.

Turvavaldkonnas tegutsevad ettevõtted on tööandjaks rohkem kui 5800 inimesele, s.t. 2004 a. taset. Turvatöötaja tööülesandeid täidavad sellest üle 4540 inimese, tehnikapaigaldusega on hõivatud üle 380 töötaja.

Allikas: Eesti Turvaettevõtete Liit

Securitas Eesti AS paikneb turvaturul valveteenuste osalt tugeval 2. kohal.

Loe lisa ka: Turvaturu kogumaht oli mullu 112 miljonit eurot

Foto: Ilmar Saabas, Delfi.ee

Securitase juhtimiskeskuse osakonna juhataja Guido Ulejevi sõnul peetakse mainitud häirete puhul silmas nii sissemurdmisi, vandalismi, kakluseid, tulekahjuhäireid kui ka kütusevarguseid ja muid sarnaseid häireid. Nende osas vähenesid I kvartalis peaaegu kõik näitajad.

„Sissemurdmisi meie valveobjektidele oli 2011 esimeses kvartalis ligi 60% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Samas kasvas jällegi vandalism, millest valdava osa moodustavad objektidel akende ja uste lõhkumised, mida rakendatakse sageli turvameeskonna nn testimiseks – kontrollitakse, kas signalisatsioon töötab ning kui ruttu patrull kohale jõuab,“ märkis Ulejev.

Eelkõige on nende numbrite taga raadiosidevõrkude ja modemite kaasajastamine ning detailne info tehniliste signaalide kohta, mida on andnud meile üleminek uuele juhtimiskeskuse programmile. Kiire diagnoos ning valvelahenduste täiendamine ja parandamine aitavad kaasa samuti nende signaalide vähenemisele. Mida see tähendab valveteenuse tellinud isikule? Peamiselt kindlust, et valvesüsteem registreerib tõelised häired rünnakute korral valveobjekti vastu. Lisaks tähendab see rahu, sest puuduvad nn valehäired, mille puhul kehtib kliendi teavitamiskohustus.

Kasvanud nende häirete arv, kus patrull peab tegelema objektil võõraste isikute korralekutsumisega ning ärasaatmisega. Eelkõige on siin tegemist alkoholijoobes isikutega, kes rikuvad avalikku korda või tülitavad kaaskodanikke. Selliste häirete hulk kasvas esimese kvartaliga 20%.

„Suurt heameelt valmistab aga varguste arvu vähenemine valveobjektidel. (sama näitab ka Justiitsministeeriumi poolt hiljuti avaldatud üle-Eestiline statistika, loe Delfist)Samuti on toimunud vähenemine häirete osas, mida patrullid on pidanud kontrollima, kuid kus ei ole avastatud objektil õigusrikkumist ehk nn valehäired ja tehniliste signaalide arvelt. Esimeste arv on vähenenud 20% võrra ning tehniliste signaalide arv on vähenenud ligikaudu 40%,“ lisas Ulejev.

Mis on plaanis? “Kindlasti jätkame fokusseeritult tööd nende valveobjektidega, mille tehniline valvelahendus põhjustab liiga palju häireid, millele ei ole tehnilise valve teenuse osutamisel ratsionaalset selgitust,” märkis Guido Ulejev. Teatud juhtudel eeldavad muudatused praeguse valvetehnika asendamist uuema vastu, mis aitab tõsta kindlust turvalisuse tagamisel.

Juhtimiskeskuse töös tuleb vägagi süsteemselt käsitleda valvesüsteemidest tulevat infot, saamaks aru signaalide põhjustest ning rakendamaks operatiivselt vajalikke meetmeid süsteemide töökindluse tagamisel. Kliendi turvalisuse loomisel jääb väheks lihtsalt valvesüsteemi ostmisest, vaid seda tuleb alati vaadata kompleksselt teenusega. Need kaks üheskoos annavad lõppkokkuvõttes ülevaate kliendi turvalahenduse toimivusest, millele parim “lakmuspaber” on juhtimiskeskuse statistika.

Turvalisus on inimese üks põhivajadusi, mis tagab täisväärtusliku elu ning võimaldab olla väärtusi loov suhetes kaasinimestega. Turvalisusesse panustamine vähendab paratamatuid elu varjupoolega seotud riske ning võimaldab meelerahu.

Eestis on tänase seisuga erinevaid turvafirmasid juba märkimisväärne arv. Kuidas aga teha nende seast õigeid valikuid? Allpool leiate põhipunktid, millest turvafirma valiku puhul lähtuda:

1. Tutvu teenuse sisuga
Tee kindlaks, kas pakutav teenus on infoteavitusteenus või turvafirma valveteenus.

2. Hinda oma riske
Kas piisab ainult valvehäire teatest või soovid, et häirele reageeriks ka mehitatud patrullvalve.

3. Erinev teenus, erinev makse
Infoteavitusteenuste kuumakse on küll soodsam, kuid esmane investeering valveseadmete soetamiseks on kõrgem. Turvafirma valveteenuse kuumaksed on suuremad, kuid see sisaldab seadmete nn järelmaksu.

4. Leia soodsam võimalus
Infoteavitusteenuse puhul kalkuleeri seadmete soetamismaksumus, kuumaksed ja kõik lisateenused kolmeaastase perioodi peale ning võrdle saadud hinda turvafirma kolmeaastase kuumaksete summaga.

5. Selgita välja turvafirma võimsus
Turvafirmat valides uuri järele teenusepakkuja suutlikus operatiivselt reageerida häiresignaalile. Kas on piisav arv patrullekipaaže, millega häirele reageerida ja kuidas need konkreetses piirkonnas paiknevad.

6. Uuri, mis saab süsteemi rikke puhul
Nii infoteavituse kui ka valveteenuse korral uuri, mil moel toimib klienditeenindus ning kui kiiresti saad seadmete rikke korral abi.

7. Kas pakutakse midagi ka lisaks?
Küsi, millist lisaväärtust koduvalvepakett sisaldab. Kes pakub tasuta tulekustutit või suitsuandurit, kes teeb koostööd kindlustuspakkujaga ja saab kindlustuse omavastutuse määra võtta enda kanda. Ka valveseadmete andureid on palju ja erinevaid.

8. Arvesta objekti eripäraga
Valveteenuse valimisel tuleks lähtuda valvatava objekti eripärast. Kui objekt on uusehitis ja paigaldatud on valveseadmete juhtmed, siis tuleks kaaluda juhtmega süsteemi kasuks. Kui aga tegemist on juba kasutuses olevate ruumidega, mille viimistlust ja interjööri ei soovita juhtmetega rikkuda, tuleks otsustada juhtmevaba süsteemi kasuks.

(Allikas: Villy Paimets, Äripäev, 27.05.2010)

Parim viis tunnustatud turvafirmade kontaktandmete saamiseks, on külastada Eesti Turvaettevõtete Liidu kodulehekülge. Seal on ära toodud kõik turvafirmad, kes kuuluvad Eesti Turvaettevõtete Liitu.